Teos põhineb maa-aluse mükoriisa võrgustiku (“Wood Wide Web”) ökosüsteemi uurimisel, mille põhjal on loodud sellele metafoorne digitaalne kaksik. 3D-prinditud keraamilistest skulpturaalsetest kõlaritest kostavad helideks sünteesitud mükoriisa võrgustiku andmed ja ekraanidel kuvatakse seentega seotud teadmised. Teos juhib tähelepanu nende ökoloogilisele tähtsusele.
Helimaastik on inspiratsiooni saanud Aka hõimu (põlisrahvas, kes elab peamiselt Kongo nõos Kesk-Aafrikas) naiste mitmehäälsest laulust “Seente korjamise laul”. Lugu on täiendatud mükoriisa võrgustiku biogeograafiliste andmetega, mis on kogutud koostöös Tartu Ülikooli teadlastega.
“Fungi oraakel” on tehisintellekt, keda on koolitatud teadusliku kirjandusega mükoriisa võrgustiku andmestikest. Teadmisi täiendavad tsitaadid tuntud seeneraamatutest “Läbipõimunud elu”, “Let’s Become Fungal”, ja “Ways of Being”. Oraakel sünteesib õpetusi, jagades inimühiskonnale inspiratsiooniks seenemaailmast pärit sümbiootilist elukäsitlust.
Marco Barotti on meediakunstnik. Tema tööd kannustab soov luua kunstiline keel, mille kaudu avalduks fiktsionaalne post-futuristlik ajastu kineetilis-helilises sekkumistes, nii linna- kui ka looduskeskkonnas. Tema loomingu peamine eesmärk on luua “tehnoloogiline ökosüsteem”, mis flirdib looma- ja taimemaailma toimemehhanismidega.
